Unistaja

Please share if you want to help to promote peace!

Elas kord mees, kes oli unistaja. Ta arvas näiteks, et see peaks ju ometi olema võimalik, näha kümne tuhande kilomeetri kaugusele. Või ta arvas, et see peaks ju ometi olema võimalik, suppi kahvliga süüa. Ta arvas, et see peaks ju ometi olema võimalik, pea peal seista, ja ta arvas, et

see peaks ju ometi olema võimalik, elada hirmuta.

Inimesed ütlesid talle: "See kõik ei ole ju võimalik, sa oled unistaja!" Ja nad ütlesid: "Sa pead silmad lahti tegema ja tegelikkussega leppima!" Ja nad ütlesid: "Loodusseadused on juba kord nii seatud, neid ei saa muuta!"

Aga mees ütles: "Ma ei tea... See peaks ju ometi olema võimalik, vee all hingata. Ja see peaks ju ometi olema võimalik, kõigile süüa anda. See peaks ju ometi olema võimalik, et kõik õpiksid seda, mida nad teada tahavad. See peaks ju ometi olema võimalik, vaadata omaenda kõhu sisse."

Ja inimesed ütlesid: "Võta end kokku, mees, seda ei juhtu kunagi. Sa ei saa lihtsalt öelda: ma tahan ja sellepärast peab see sündima. Maailm on, nagu ta on, ja kogu lugu!"

Kui leiutati televisioon ja röntgenikiired, võis mees näha kümne tuhande kilomeetri kaugusele ning ka omaenda kõhu sisse. Aga keegi ei öelnud talle: "No olgu, sa ei eksinudki nii väga." Ka mitte, kui leiutati tuukriülikond, nii et vee all sai probleemideta hingata. Aga mees arvas, et no nõndaviisi. Võib-olla on kunagi isegi võimalik sõdadeta toime tulla.

Author's comments